Tehisintellekt ja autoriõigus: kas autoritele tuleb maksta?

Kas tuleb maksta autoritele, kelle tekstid või laulud on olnud tehisintellekti treenimise aluseks? Tehisintellekti ja autoriõiguse arutelu vastandab kaks kujutluspilti: rüüstamise ja õppiva lugeja. Õigus liigub aga edasi peenema eristuse kaudu. Õppimine kättesaadavast teosest on Euroopas suures osas lubatud, välja arvatud juhul, kui õiguste omaja on sellele vastu. Teose meeldejätmist ja taasesitamist hakatakse seevastu käsitlema reprodutseerimisena.

Sisu avaldava ettevõtte jaoks ei ole praktiline küsimus filosoofiline: kas treenimine tuleks keelata ja mida kaotab ettevõte sel juhul nähtavuses vastusemootorites?

Lühidalt

• Euroopas näeb 2019. aasta autoriõiguse direktiiv ette erandi teksti- ja andmekaeve jaoks seaduslikult kättesaadavate teoste puhul, välja arvatud juhul, kui õiguste omaja on sellele vastu, eelkõige masinloetavate vahenditega.
• Alates 2. augustist 2025 kohustab Euroopa tehisintellekti määrus üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujaid seda vastuseisu austama ja avaldama kokkuvõtte treenimiseks kasutatud sisust; enne seda kuupäeva turul olnud mudelitel on aega 2. augustini 2027.
• 11. novembril 2025 otsustas Müncheni I maakohus, et laulusõnade meeldejätmine OpenAI mudelites on reprodutseerimine; otsus ei ole jõustunud.
• Avaldava veebisaidi jaoks tehakse valik roboti kaupa: millistel lasta milliseid lehti lugeda, lähtudes tegelikult serveeritavast robots.txt-st.

Seisukoht 1: maksmata treenimine on rüüstamine

Autorid ja nende õigusi haldavad ühingud esitavad lihtsa argumendi. Keelemudelid on ehitatud hulgast kaitstud teostest, ilma loa ja tasuta, ning seejärel konkureerivad nad nendesamade teostega: genereeritud kokkuvõte võib asendada artikli, genereeritud pilt võib asendada illustraatorile antud tellimuse.

See seisukoht on Saksamaal võitnud esimese olulise vooru. 11. novembril 2025 andis Müncheni I maakohus olulises osas õiguse GEMA-le, Saksa muusikaõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonile, kahe OpenAI kontserni kuuluva äriühingu vastu (kohtuasi 42 O 14139/24). Vaidlus puudutas üheksa tuntud Saksa autori laulusõnu. Kohus tuvastas, et need sõnad olid mudelitesse meelde jäetud, võrreldes treeningandmetes olnud tekste sellega, mida mudelid taasesitasid. Tema arutluskäik eristab kolme etappi:

Kohus täpsustab, et otsus ei ole jõustunud.

Seisukoht 2: õppimine ei ole kopeerimine

Teisel pool vastavad mudelite pakkujad ja osa juriste, et mudel ei ole raamatukogu. See õpib statistilisi seaduspärasusi miljarditest tekstidest, nagu palju lugenud inimene kirjutab hiljem oma lugemisest toitunud stiilis, maksmata igale autorile, kellega ta on kokku puutunud. Just selle kaitse esitas OpenAI Münchenis: kohtu pressiteate järgi ei salvestavat ega kopeerivat tema mudelid konkreetseid treeningandmeid, vaid peegeldavat oma parameetrites seda, mida nad tervikust õppisid. Litsentsi nõudmine iga avaliku teksti jaoks muudaks treenimise võimatuks, välja arvatud vähestele piisavalt rikastele osalejatele, kes suudavad kõigi kirjastajatega läbi rääkida, mis tugevdaks nende ülemvõimu.

Ka sellel leeril on Euroopas õiguslik tugi. 2019. aasta autoriõiguse direktiiv näeb artiklis 4 ette erandi teksti- ja andmekaeve jaoks seaduslikult kättesaadavate teoste puhul. Õppimine ei ole seega põhimõtteliselt keelatud.

Mida õigus treenimise kohta juba ütleb

Õiguste omajate vastuseis. Direktiivi sama artikkel 4 seab lõikes 3 piiri: erand kehtib tingimusel, et õiguste omajad ei ole teoste kasutamist sõnaselgelt ja asjakohasel viisil endale jätnud, näiteks masinloetavate vahenditega veebis avalikkusele kättesaadavaks tehtud sisu puhul. Avaldaja võib seega öelda ei.

Mudelite pakkujate kohustus. Euroopa tehisintellekti määrus kohustab artiklis 53 üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujaid kehtestama autoriõiguse järgimise poliitika, eelkõige selle õiguste reservatsiooni tuvastamiseks ja austamiseks, ning avaldama piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte treenimiseks kasutatud sisust. Need kohustused kehtivad alates 2. augustist 2025; enne seda kuupäeva turul olnud mudelitel on nende täitmiseks aega 2. augustini 2027 (artikkel 111).

Mida meie sellest arvame

Meie arvates on kujunev eristus õige. Igasuguse avalikest tekstidest õppimise keelamine külmutaks tehnoloogia nende kasuks, kes suudavad kõike osta. Kuid mudel, mis sülgab sõna-sõnalt välja laulu või artikli, ei „saa inspiratsiooni“: see reprodutseerib ja pole mingit põhjust, miks see peaks pääsema reeglitest, mis kehtivad kõigile.

Tasustamise osas oleme ettevaatlikumad.

:::citation 2019. aasta direktiiviga ette nähtud mehhanism on õigus öelda ei, mitte õigus saada tasu. :::

See mehhanism toob tõelist kasu ainult osalejatele, kes suudavad vastuseisu tühistamise eest litsentsi läbi rääkida. Väikesel kirjastajal või blogi avaldaval VKE-l pole seda kaalu: tema jaoks on ainus tõeline küsimus valik vastuseisu ja nähtavuse vahel.

Mis paneks meid meelt muutma: lõplik otsus, apellatsioonis või Euroopa Liidu Kohtus, mis käsitleks treenimist ennast reprodutseerimisena, sõltumata igasugusest meeldejätmisest.

Mida see ettevõtte jaoks konkreetselt muudab

1. Otsustage teadlikult, mitte vaikimisi. Treenimisele vastuseis väljendatakse peamiselt masinloetavate reeglitega, sealhulgas failiga robots.txt, mis näitab roomajatele, mida nad võivad lugeda. Enne blokeerimist vaadake iga tehisintellekti pakkuja dokumentatsioonist, milline robot teenib treenimist ja milline otsingut: need ei ole alati samad. Kontrollige ka faili, mida Teie veebisait tegelikult serveerib: see on tõsise auditi üks esimesi kontrolle, nagu kirjeldame oma juhendis selle kohta, mida tehisintellekti SEO-agentuur peab tegelikult tarnima.

2. Mõõtke, mida kaotate. Sisu, mida ükski robot lugeda ei saa, ei tsiteeri ükski vastusemootor. Oma juhendis selle kohta, kuidas saada ChatGPT ja vastusemootorite poolt tsiteeritud, selgitame, mis teeb saidi tsiteeritavaks. Saidi jaoks, mis elab oma nähtavusest, on kõige blokeerimine harva õige valik; saidi jaoks, mis müüb oma sisu, on see sageli vastupidi.

3. Eristage, mida kaitsete. Miski ei kohusta kogu saiti ühtemoodi kohtlema. Müügilehtedel on huvi olla loetud; premium-sisu või omandiõigusega andmebaasi võib reserveerida.

4. Ärge ajage faile segi. Fail llms.txt ei ole mõeldud millelegi vastu seismiseks: see on sisukord agentidele. Kirjeldasime seda oma artiklis selle kohta, mida fail llms.txt tegelikult teeb.

5. Kontrollige oma kasutusviise. Kui avaldate genereeritud tekste või pilte, säilitage jälg inimese panusest, mis neid muutis. See loeb, kui küsitakse, kas tehisintellektiga loodud teos võib olla kaitstud, nagu selgitame oma analüüsis tehisintellekti loovusest ja genereeritud teoste kaitsest.

Kust alustada

2026. aasta oktoobris ei ole piir õppimise ja ümberkirjutamise vahel kindlaks määratud ja Müncheni otsus ei ole jõustunud. Seni on Teie otsustada toimetuslik küsimus: milliseid lehti avada treenimis- ja otsingurobotitele, milliseid reserveerida. Alustage robots.txt ülelugemisest, mida Teie sait tegelikult serveerib, ja otsustage seejärel roboti kaupa. Kui valite nähtavuse, parandab meie pakkumine Google’is leitavaks ja tehisintellekti poolt tsiteeritavaks saamiseks kõigepealt selle, mis takistab nende robotitel saiti lugemast, enne kui midagi kirjutatakse.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Müncheni I maakohus (uus vahekaart)justiz.bayern.de
2. 2019. aasta autoriõiguse direktiiv (uus vahekaart)eur-lex.europa.eu
3. Euroopa tehisintellekti määrus (uus vahekaart)eur-lex.europa.eu